Kaotuspiir / võidupiir
Peatumisreegel on „süsteemi“ ainus osa, millel on tegelik mõju, sest see muudab panustatava summa suurust.

Varem lõpetamine vähendab panustatud kogusummat ja seega oodatavat kaotust. Eelist see ei loo; võidupiir ei „kindlusta“ midagi, mida järgmine keerutus poleks võinud anda või ära võtta.
Kaotuspiir
Pane paika summa, mida oled valmis kaotama, ja lahku, kui see on läinud. See piirab halvimat juhtumit, lõpetab mängukorra enne kaotuste tagaajamise algust ja teeb õhtu oodatava hinna arvutatavaks: mitte kunagi rohkem kui kaotuspiirstrateegiaKaotuspiirEtte määratud kaotussumma, mille juures lõpetad mängukorra.Loe tervikuna →, tavaliselt vähem. Kõigist selle saidi reeglitest muudab just see kõige kindlamalt seda, mis mängijaga juhtub, sest ainult see lõpetab mängukorra kindlalt.
Võidupiir
Pane paika siht ja lahku, kui oled selleni jõudnud. See muudab võiduga mängukorrad sagedasemaks ja väiksemaks. Paljude mängukordade peale on keskmine ikkagi −2,70% käibestrahaKäiveMängukorra või ajavahemiku jooksul panustatud kogusumma, kaasa arvatud uuesti panustatud võidud. Inglise keeles ka: handle, action.Loe tervikuna →; oled ümber jaotanud, millal kaotused saabuvad, mitte neid kõrvaldanud. Väljend „kasumi kindlustamine“ kirjeldab tunnet. Järgmine keerutus oleks olnud ikka 18/37, olenemata sellest, kas mängid seda täna õhtul või järgmisel nädalal.
Vana vaidlus
Selle üle, kas plussis olles lõpetamine aitab, on vaieldud kaua. Loogik John Venn leidis, et mängijal, kes üksi võib valida, millal lõpetada, on eelis, eeldusel et krediit on piiramatu. Lord Rayleigh vastas, et kui mõlema poole varandus on piiratud, eelis kaob, ja tänapäeva teoreemid on sellega nõus: ükski lõpetamise reegel ei muuda keskmist tulemust panustatud panuseühikurahaÜhikPõhipanus, milles süsteem või mängija arvestab. Progressioone kirjeldatakse ühikutes, et need kehtiksid iga laua puhul.Loe tervikuna → kohta (Epstein, 2013). Prantsuse keeles on plussis olles laualt lahkumise kohta väljend faire Charlemagne. See nimetab harjumust, mitte eelist.
Miks keskmine paraneb
Mitte sellepärast, et piir leiab hea hetke lahkumiseks. Vaid sellepärast, et mängukord, mis lõpeb 60 keerutuse järel, on panustanud 100 panuse asemel 60 ja maksnud 2,70% väiksemalt dollarisummalt. Iga reegel, mis vähendab käivet, vähendab oodatavat kaotustmatemaatikaOodatav kaotusOoteväärtus korda panuste kogusumma; keskmine summa, mis mängukorra või ajavahemiku jooksul kaotatakse.Loe tervikuna → täpselt samas proportsioonis: kaotuspiir, võidupiirstrateegiaVõidupiirEtte määratud kasumieesmärk, mille juures lõpetad mängukorra.Loe tervikuna →, ajalimiit, keerutuste arv või lihtsalt väiksem panus.
Arvude valimine
Kaotuspiir 20–40% mängukorra eelarvest hoiab halva õhtu üleelatavana, olemata nii kitsas, et tavaline dispersioonmatemaatikaDispersioonMõõt, mis näitab, kui laialt tulemused ooteväärtuse ümber hajuvad. Suur ühe numbri panuse, väike lihtpanuste (1:1) puhul.Loe tervikuna → selle enamikul õhtutel käivitaks. Võidupiir 20–50% eelarvest on tüüpilises mängukorras saavutatav (lihtpanustega jõuab $500-st mingil hetkel +$100-ni umbes pooltes 100 keerutusega mängukordades), olemata tühine. Arvud on isiklikud; nende kirja panemise distsipliin ei ole.
- p10 −$460
- p25 −$300
- mediaan −$140
- p75 +$0
- p90 +$140
Reegel reeglite kohta
Peatumisreegel töötab ainult siis, kui see on otsustatud enne mängukorda ja seda ei muudeta selle ajal. „Veel üks keerutus, et tasa saada“ on kaotuspiiri ümberläbirääkimine inimese poolt, keda see pidi kaitsma. Kui märkad, et see juhtub, vähenda panust, mitte ära tõsta piiri.
Küsimused
Ei. See muudab väikesed võidud sagedasemaks ja jätab pikas plaanis keskmiseks −2,70% sellest, mida panustasid.
See vähendab käivet samal viisil ja seda on lihtsam pidada. Kasuta mõlemat.
Lahku. See ongi reegel. Keerutused, mida sa ei mänginud, ei maksa midagi.
Naljanurk

Lõpetamine vähendab käivet. See on kõik, mida see teeb, ja sellest piisab.
Allikad
- Ethier, S. N. The Doctrine of Chances: Probabilistic Aspects of Gambling.
- Epstein, R. A. The Theory of Gambling and Statistical Logic, 2nd ed.