Ruletisüsteemide ajalugu

Martingale

Nimi pärineb provansi mängurite slängist (à la martegalo, „Martigues’i elanike kombel“, kes olid tuntud oma hoolimatuse poolest) ja tähistas kahekordistavat panust; prantsuse sõnaraamatutes on see kirjas alates 1760. aastatest. Thorp (1984) toob American Heritage Dictionary järel teisegi rahvaliku seletuse: Martigues’i elanikke pilgati veidrate kommete pärast, muu hulgas selle eest, et nad sidusid püksid tagant kinni, nii et väljend hakkas tähendama „naeruväärsel moel“. 18. sajandi Pariisis oli see juba hoiatav lugu: Casanova kirjeldab, kuidas ta 1750. aastatel Veneetsias faarot mängides kahekordistamisega varanduse kaotas. Selle matemaatika, miks see ebaõnnestub – lauapiiranglaudLauapiirangLubatud miinimum- ja maksimumpanus. Maksimum on see, mis peatab kahekordistamisel põhinevad progressioonid.Loe tervikuna → ja lõplik mängukassarahaMängukassaMängimiseks kõrvale pandud kogusumma. Mängukassa haldamine tähendab otsustamist, kui suure osa sellest ühe panuse ja ühe mängukorraga riski panna.Loe tervikuna → –, oli 1770. aastateks mõistetud. TõenäosusteooriasmatemaatikaTõenäosusTulemuse esinemise võimalikkuse mõõt vahemikus 0 kuni 1 ehk 0% kuni 100%. Üks number: 1/37 = 2,70%.Loe tervikuna → sai „martingaaliststrateegiaMartingaleProgressioon, mis kahekordistab panuse pärast iga kaotust. Vaata jaotisest „Strateegiad“, mida see teeb ja mida ei tee.Loe tervikuna →“ 1930. aastatel tehniline termin õiglase mängumatemaatikaÕiglane mängMäng, milles kummalgi poolel pole eelist: iga panuse ooteväärtus on null.Loe tervikuna → kohta, mis on just see, mida ruleti Martingale ei ole.

Ruleti lauapiirangud

D’Alembert

Jean le Rond d’Alembert väitis teoses Encyclopédie (1754), et pärast kulli seeriat muutub kiri tõenäolisemaks – juhtiva matemaatiku varajane sõnastus mänguri eksiarvamusest. Panustamissüsteemi, mis lisab kaotuse järel ühe ühikurahaÜhikPõhipanus, milles süsteem või mängija arvestab. Progressioone kirjeldatakse ühikutes, et need kehtiksid iga laua puhul.Loe tervikuna → ja võtab võidu järel ühe maha, nimetasid tema järgi hilisemad mängijad, kes sama uskusid. Tema seda ei pakkunud ja oleks oma paremail päevil selle tagasi lükanud.

D’Alembert’i ruletistrateegia

Labouchère

Henry LabouchèrestrateegiaLabouchèreMahatõmbamissüsteem: kirjuta numbrite rida, panusta kahe otsmise summa, tõmba need pärast võitu maha, lisa pärast kaotust kaotatud panus.Loe tervikuna → (1831–1912), ajakirjanik, teatriomanik ja liberaalist parlamendiliige, tegi 1870. aastatel Londoni seltskonnas populaarseks mahatõmbamissüsteemi ja kasutas seda väidetavalt Monte Carlos. Meetod – kirjutada üles numbririda ja panustada otste summa – on temast vanem. Tema nimi jäi külge, sest ta oli kuulus muude asjade poolest ja sest süsteemil on haruldane omadus enamasti toimida, mis tegi sellest õhtusöögilaua jututeema.

Monte Carlo rulettLabouchère’i ruletistrateegia

20. sajand

FibonaccistrateegiaFibonacciProgressioon, mis järgib jada 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13…: pärast kaotust üks samm edasi, pärast võitu kaks sammu tagasi.Loe tervikuna → ja ParolistrateegiaParoliPositiivne progressioon: kahekordista pärast võitu, alusta algusest pärast kaotust või pärast kolme järjestikust võitu. Ka: pööratud Martingale.Loe tervikuna → jõudsid hasartmängude käsiraamatutesse 1900. aasta paiku. Sajandi keskpaik tõi postimüügisüsteemid, igaühel kiitev tunnistus ja raha tagastamise garantii, ning esimesed arvutisimulatsioonid, mis näitasid seda, mida matemaatika juba ütles. Tõestus, et ükski süsteem ei saa toimida, oli juba olemas: Joseph Doob (1936) ja Paul Halmos (1939) näitasid, et ükski reegel, mis valib, millal ja kui palju panustada, ei muuda õiglase ega ebasoodsa mängu oodatavat tulemust, ning Thorpi 1969. aasta ülevaade esitas tingimused sellisel kujul, nagu mängijad nendega kokku puutuvad. Sestpeale pole süsteemid muutunud; turundus on liikunud brošüüridest videotesse.

Müüt: ruletistrateegia, mis võidab alatiFibonacci ruletistrateegia

Miks nad püsivad

Süsteem annab mängijale tegevust ja loo, mida rääkida. Enamik mängukordi enamiku süsteemidega lõpeb väikese võiduga, mis on parem lugu kui aritmeetika. Kaotavad mängukorrad on harvemad ja jäävad meelde halva õnnena. Turundusel pole vaja šansside kohta valetada; piisab, kui näidata üht võitnud mängukorda, ja neid on küllaga. Vastuargument, 2,70% käibestrahaKäiveMängukorra või ajavahemiku jooksul panustatud kogusumma, kaasa arvatud uuesti panustatud võidud. Inglise keeles ka: handle, action.Loe tervikuna →, on olnud olemas alates 1796. aastast ega ole kunagi olnud nii veenev kui üks õnnelik õhtu.

Müügil olevad süsteemid

20. sajandi äri lisas omad skeemid, igaüks samade negatiivsete panuste uus paigutus. Phase One müüdi hinnaga $25 pluss 10% ostja võitudest; Phase Two lubati siis, kui $500 oli makstud, ning „Inner Circle“ maksis $5000. Ükski neist ei muuda aritmeetikat: panuste seeria ooteväärtusmatemaatikaOoteväärtusKeskmine tulemus panuse kohta pikas plaanis. Iga standardse Euroopa ruleti panuse puhul −1/37 panusest.Loe tervikuna → on nende ooteväärtuste summa.

See, mis ei ole süsteem

Peatumisreeglid: otsustada ette, kui palju kaotada või võita, ja lahkuda. Neid müüakse sageli süsteemi osana ja need on ainus osa, millel on mingi mõju, sest need vähendavad käivet. Neil pole nimekandjat, mis on igati kohane.

Küsimused