Rulett filmis
Ratas on kino lemmikviis näidata tegelast, kes mängib millegi suurema kui rahaga.

Filmides on rulett lühend saatuse, hoolimatuse või külmavereliselt laheda hoiaku jaoks. Panused on tavaliselt valed, šansse ei mainita kunagi ja kuul maandub alati viimasel sekundil. Mõni film kujutab lauda õigesti.
Mida filmid näitavad
Tegelane paneb kõik ühele numbrile (või hädaga punaselepanusPunaneLihtpanus (1:1) 18 punasele numbrile. Prantsuse keeles: rouge.Loe tervikuna →), ratas keerleb aegluubis, kuulvarustusKuulVäike kuul, mis saadetakse rajale rootori pöörlemissuunale vastu. Tänapäevased kuulid on ivoriinist või teflonist, 18–21 mm.Loe tervikuna → põrkab kaks korda ja maandub. Kui tegelane on kangelane, tuleb see number; kui film räägib laostumisest, siis ei tule. Ühe numbri panus (straight up) valitakse, sest see on arusaadav: üks žetoonrahaŽetoonKindlat summat tähistav märk, mis pannakse panuse tegemiseks mänguväljale. Inglise keeles ka: cheque.Loe tervikuna →, üks number, üks tulemus. Keegi pole filmis kunagi teinud panust voisins du zéroFR · sektorVoisins du zéro„Nulli naabrid“: seitseteist numbrit rattal numbrist 22 numbrini 25, panustatakse üheksa žetooniga.Loe tervikuna →.
Mida filmid valesti teevad
Kuul lastakse käima pärast seda, kui panuste tegemist on näidatud, ja see on õige, aga see maandub kolme sekundi jooksul, mis ei ole: päris keerutus kestab kaheksa kuni kakskümmend sekundit. Tegelased panustavad, kui kuul juba aeglustub, mida ükski krupjee ei lubaks. VäljamakseidrahaVäljamakseSee, mille võitnud panus tagasi toob; esitatakse kujul „X:1“ lisaks tagastatud panusele.Loe tervikuna → kirjeldatakse ligikaudselt („sa võitsid just varanduse“ $100 žetooniga 35:1 juures on $3500). Ja ratas on Ameerika võtteplatsidel peaaegu alati Ameerika oma ja Euroopas Euroopa oma, mis on täpne, ning maja eelist ei öelda kunagi valjult välja, mis on samuti täpne selle suhtes, kuidas inimesed räägivad.
„Casablanca“, 1942
Stseen, mida kõik mäletavad: kohviku omanik käsib noorel abikaasal panna oma viimased žetoonid numbrile 22 ja krupjeeinimesedKrupjeeRuletilaua mängujuht.Loe tervikuna → hoolitseb, et see tuleks, kaks korda. See on ainus kuulus filmi ruletistseen, kus ratas on avalikult manipuleeritud, ja see on manipuleeritud mängija kasuks. Publik armastab seda, sest see dramatiseerib seda, mida iga mängija pooleldi usub: et tulemus on kellegi tehtud otsus. Päris rattal see nii ei ole.
Teised stseenid, mida tasub teada
Filmis „The Honeymoon Machine“ (1961) laenavad kaks madrust mereväe arvuti, et võita ühe Veneetsia kasiino ratast, samal aastal, kui Thorp ja Shannon katsetasid Las Vegases päris arvutit. Thorp märkis hiljem, et ükski arvuti ei suuda nimetada täpset pesavarustusPesaÜks rootori 37 nummerdatud lahtrist. Inglise keeles ka: slot, cup.Loe tervikuna →, sest põrkamine vaheseintelvarustusVaheseinMetallist eraldaja ratta kahe pesa vahel.Loe tervikuna → hajutab kuuli; füüsika saab soosida ainult sektoritratasSektorJärjestikuste pesade kaar rattal, erinevalt rühmast mänguväljal.Loe tervikuna →. „Run Lola Run“ (1998) paneb 100 marka numbrile 20, kaks korda, ja film käsitleb tulemust tahtejõuna. „Croupier“ (1998) on harv film krupjee vaatenurgast ja kujutab protseduuri õigesti. „Diamonds Are Forever“ ja Bondi romaanid annavad jaotises Strateegiad käsitletud panusejaotuse 14-5-1. „The Gambler“ (1974 ja 2014) mõistab sundmängimist, mitte ruletti. „Indecent Proposal“ (1993) kasutab lauda hetkena, mil abielule pannakse hind.
„Casablanca“: 22, kangelase heaks manipuleeritud.
„The Honeymoon Machine“: mereväe arvuti valib numbri.
„Casino Royale“ (romaan): Bond panustab laua maksimumpanusega kahele tosinale.
„Diamonds Are Forever“: Bond Las Vegase laudade taga.
„The Gambler“: James Caan; mäng kui sundmängimine.
„Indecent Proposal“: miljonidollariline öö laudade taga.
„Run Lola Run“: 20, kaks korda. „Croupier“: krupjee vaatenurk, korralikult tehtud.
Live-kasiino voogedastused teevad päris ruletist videoplatvormidel omaette žanri.
Miks see ekraanil töötab
Ruletikeerutus on täielik lugu viieteistkümne sekundiga: panus, pinge, lahendus. See ei vaja selgitust ega vastast. Filmitegija kontrollib tulemust, mis on ainus asi, mida päris mängija teha ei saa, ja publik, kes ei tunne šansse paremini kui tegelased, võtab 2,70% tõenäosusega löögi tabamist draamana, mitte pettusena.

Küsimused
„Croupier“ (1998) protseduuri poolest; „The Gambler“ mängija meeleseisundi poolest.
Ainult manipuleeritud rattaga. Ausal rattal on 22 kaks korda järjest üks 1369-st.
Mõned lasevad, pärast lahtiolekuaega. Enamik filmilaudu on dekoratsioonid, kus konsultantidena on palgatud päris krupjeed.
Naljanurk

Ekraanil maandub kuul sinna, kuhu stsenaarium ütleb. Mitte kuhugi mujale.
Allikad
- Schwartz, D. G. Roll the Bones: The History of Gambling.
- Kavanagh, T. M. Dice, Cards, Wheels: A Different History of French Culture.
- Thorp, E. O. The Mathematics of Gambling.